Täna päästsime mõõkvaala

Meie osalus päädis küll vaid pealtvaatamisega 1.5h tunni jooksul, mil mõõkvaal (ma loodan, et ei pannud liigi määramisel väga puusse) lõplikult liivalt merre tagasi aidati. Sellele oli aga eelnenud vabatahtlike ja Uus-Meremaa sõjaväelaste pingutus 24h jooksul, kaevates kraavi merre ning kastes pidevalt vaala. Olime otsimas Marlborough rannikul üht kena tuletorni, milleni viiv tee osutus aga suletuks. Tagasi sõites otsustasime mere äärde minna natuke suuremat teed mööda, kui märkasime tee ääres parkivaid kümneid autosid. Selge, kena koht, lähme vaatama. Tuli aga välja, et käimas oli päästeoperatsioon Free Willy ning meie jõudsime kohale just finaaliks. 

Kümned inimesed askeldasid vaala ümber, osadel olid kalipsod seljas, sõjaväelased olid aga lihtsalt oma mundrites vees. Mõned kastsid vaala, teised eemaldasid käsitsi vaala alt lainete poolt tagasi tulevat liiva. Jah, meie saabudes oli vaal juba poolenisti vees, sest käimas oli tõus. Jäime siis ka sagimist pealt vaatama, sest tundus, et vaal pääseb kohe tagasi merre. 

See kohe kujunes lõpuks pooleteist tunniseks uudistamiseks. Tuul puhus rannal küll tugev, kuid õnneks olid meil joped seljas ning külm ei hakanud. Lõpuks saadi vaal vee kandva jõu tulemusel liikuma ning aplausi saatel tõmmati imetaja vette. Siin on ka link kohaliku uudisteportaali uudisele: https://www.stuff.co.nz/marlborough-express/news/98811455/new-zealand-defence-force-helps-with-marlborough-orca-rescue

Saadud emotsioon oli vägev, kunagi varem polnud me midagi taolist näinud.

Aga uut emotsiooni saime peale laadida külastades järgnevalt veel kolme veinimõisa (Wither Hills, Villa Maria, Highfield TerraVin), mille veine Anne-Ly sai degusteerida ja mina kui autojuht vaid nuusutada. Mõned veinid olid väga head, teised mitte nii väga, saime ka mõne uue lemmiku Pinot Gris näol.