Minule sümpatiseerisid lambamäed ja kevadine õieilu aga Margusele pigem metsaga kaetud ja kurvilised mäed läänekaldal ning Põhjasaarel Tongariro matkarada. Ilmaga meil enam-vähem vedas, sadas vaid saabumise päeval. Kuigi palju oli pilves ning jahedaid päevi, sattus hulka ka päris päikesepaistelisi ning soojasid ilmasid.
Põhimõtteliselt on pr.Excel arved kokku löönud ja keda faktid huvitavad siis need on alljärgnevad:
Kokku tuli reisipäevi 18, millest Uus-Meremaal veetsime 15.
Põhjasaarel 800 + lõunasaarel 2600 = 3400 km, mille läbimiseks kulus 241 liitrit kütust, summas 500 NZD (300 euri). Kolme auto keskmiseks kütusekuluks saime 7,1 l/ 100 km peale.
Fitbit on ka rahul, kontorirott sammus 177991 sammu pea kolme nädala jooksul ehk keskmiselt 11100 sammu/päevas. Jalutusministeeriumisse veel ei kandideeri aga alustuseks hea seegi.
Optimistlikult olin arvestanud, et ööbimiste hinnatase on veidi odavam, seega ületasime veidi planeeritud eelarvet ning tulemuseks 838 euri. Mõne majutuskoha hinna ja kvaliteedi suhe kohe kindlasti paigas ei olnud.
Vaatamisväärsused on kallid ning nende eest käisime välja 300 euri ning söögi-joogi peale kulus keskmiselt 45 euri/päevas.
Seega, kes ise viitsib planeerida, otsida, majandada ja mägiteedel sõita, saab selle lõbu poole odavamalt kui seda teeb reisikorraldaja. Meil olid kulud kokku 4700 euri. Margus küll peale auto fiaskot arvas, et tema enam autorendiga ei tegele ja läheb järgmine kord vanurite bussireisile. Libistab mõnusalt õllekest ja longib sinna, kuhu kõik karjas lähevad. Ma ei saa küll aru, mille üle ta kurdab. Vahel tuleb ka väikest olematut kirja rendilepingutes lugeda.
Täna on viimane õhtu blogida õdusas Christchurch Turret house kodumajutuses. Väga tore kohake mäe jalamil. Aed on miniatuurne ja naabritega tihedalt ümbritsetud aga see on siin nii tavaline. Usun, et max 300 m2 on krundi suurus.
Linn ise on Uus-Meremaa kohtadest meie jaoks kõige kesisem. Me saame aru tragöödiast, mis siin 6a tagasi juhtus, kuid turisti jaoks on kesklinn üles kaevatud ja uued majad peale maavärinat alles ehitamisel. Kui eile õhtul veel plaanisime City tour trammiga sõitma minna, siis täna otsustasime selle väljamineku olematute trammiteede tõttu tegemata jätta.
Kohalikku rahvuslindu Kiwi't ei läinud ka vaatama. Topist nägime TePapa muuseumis ning Margus arvas, et ega ta elusast peast ilusamaks ei lähe. Ning kuna tegemist on veel öise eluviisiga linnuga, siis päevavalguses teda ei näidata ka zoo's.
Selle asemel tutvusime kohaliku kaubandusega ja tegime viimased tagasihoidlikud sisseostud. Aiakaupades leidsin NZ rahvuslille Kowhai seemned, mis hetkel kevadel ohtralt igal pool õitsevad. Loodan, et saame ka meie kodustes tingimustes mõned idud välja.
Ütlen kohe ära, et tööstuskaupade hinnad on ULME. Kohaliku lambavilla toodang jäigi seetõttu ostmata. Kodukauba poes oli kena sildike voodipesu -60%. Kulutasin hulga aega ESPRIT ilusa pesu valimisele aga kassas selgus, et ainult paarile eraldi märgitud tootele, mis olid tavatoodete vahele ära peidetud, kehtis see allahindlus. Tarbijakaitse case ma ütlen!
Selle eest on toidukauba hinnad täitsa meie tasemel, eriti kui PAKnSAVE nimelist kauplust külastada. Kauplusepind ja riiulimeetrid olid muljetavaldavad. Loomulikult tuleks kõike hulgi osta. Piim ja liha on kallim kui meil, kuid on kaubaartikleid, mis meil on kallimad. Ma ei mõista eelnevalt loetud jutte, et toiduained on siin riigis väga kallid. Kallid on siin teenused ning see teeb kalliks ka väljas söömise.
Üsna varakult laekusime ööbimiskohta ja tegime jääkidest õhtusöögi. Viimased munad, mis on siin maal on tõsiselt suured ja kollased, läksid kahjuks katsetades aia taha. Margus arvas, et üritades mikros vee sees muna keeta, see ei plahvata. Peale suurt pauku ja minu hädakisa, tuli mikro lapiga üle käia. Mina üritasin keedetud vees muna tahedamaks saada, no ei saanud.
Veidi hiljem avastasime, et kõrvaltoas magavad meiega vannituba jagavad turistid Indiast. Ja meie lärmasime köögis. Väga inetu igal juhul.
Veel ühe asja proovin viimasel ööl ära.Tsentraalseid küttesüsteeme asendavad siin maal elektiradikad ja elektrilised madratsid. Lülitasin prooviks viimase sisee, eks näis, palju ma seda pekki suudan nüüd öö jooksul sulatada. Hetkel on täitsa mõnus ja soe tunne blogida.
Reisimise puhul pead alati olema ootamatusteks valmis, seda eriti lennufirmadega. Igatahes oli LOT Polish Airlines oskuslikult meie viimase lennu tühistanud. Tänu meie reageerimisele, saime reisibüroolt tagasilennuks uue aja. Kuus tundi Arlandas lisaks passimist aga vähemalt lootust on 23.novembri õhtuks koju saada.
Uute reisideni!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar